Paldiski

Paldiski (1993-1999)

Harjumaal Keila vallas Paldiskis asusid endise Nõukogude sõjaväe mitmed sõjaväeosad.

Paldiskis on AS EcoPro keskkonna hinnanguid ja saneerimistöid teinud aastatel 1993-1999.  Aastal 1993 teostati keskkonnakahjustuse hinnanguid neljas sõjaväeosas:

  • Paldiski Piirvalveõppekeskus rajati 1954. a ja territooriumi pindala oli kokku 15,6 ha. Objektil võeti arvele kokku 29 erinevat reostuskollet.
  • Paldiski Piirivalvekordon rajati 1954. a ja territooriumi kogupindala oli kokku 18,3 ha. Objektil võeti arvele kokku 27 erinevat reostuskollet.
  • Paldiski raketibaasi (Leetse I) territooriumi kogupindala oli kokku 18,1 ha. Objektil võeti arvele kokku 47 erinevat reostuskollet ning koristati objektilt ohtlikud jäätmed.
  • Paldiski raketibaasi (Leetse II) territooriumi kogupindala oli kokku 35,1 ha. Objektil võeti arvele kokku 63 erinevat reostuskollet ning koristati objektilt ohtlikud jäätmed.

Aastal 1994 teostati keskkonnakahjustuse hinnanguid ja koristati ohtlikke jäätmeid mitmes mereväe sõjaväeosas:

  • Paldiski mereväeladu, kogupindala 10,2 ha. Objektil võeti arvele kokku 37 reostuskollet.
  • Paldiski kasarmud, kogupindala 15 ha. Objektil võeti arvele kokku 78 erinevat reostuskollet.
  • Paldiski distsiplinaarpataljon, kogupindala 5,8 ha.
  • Paldiski Betoonitoodete Tehas, kogupindala 7,5 ha.
  • Paldiski Tuletõrjeladu, kogupindala 0,5 ha.
  • Paldiski allveelaevnike õppekeskus, kogupindala 20,5 ha. Objektil võeti arvele kokku 78 erinevat reostuskollet.

Töö käigus sorteeriti prügimäed, koguti kokku ohtlikud jäätmed ning viidi jäätmehoidlasse hoiule.

Aastal 1995 teostati keskkonnakahjustuse hinnanguid ja koristati ohtlikke jäätmeid mitmes mereväe sõjaväeosas:

  • Paldiski Lõunasadam, kogupindala 19 ha.
  • Paldiski tuumajaam, kogupindala 20 ha.

Lisaks likvideeriti Paldiski mereväelaos olnud 50 tonni plahvatusohtlikku naatriumülihapendit ja varem arvele võetud reostuskolded ning tamponeeriti radiatsioonikindla pumbamaja puurkaev.

Aastal 1999 viidi läbi Lõunasadama pinnasereostuse likvideerimine. Vene sõjavägi alustas sadama ehitamist 1939.a. Sadamasse olid rajatud allveelaevade ja torpeedode teenindamiseks mõeldud allüksused. Saneerimistööde käigus kompostiti kohapeal 250 m3 naftaproduktidega tugevasti reostunud pinnast. Endiste allveelaevade akumulaatorite lammutamise platsilt koguti ja sorteeriti kokku ligi 80 tonni pliiga reostunud (100 korda üle tööstustsooni piirarvu) pinnast. Galvaanikatööstuse territooriumi kanalisatsioonisüsteemist ja puhastusjaamast koguti ligi 20 tonni kaadmiumiga reostunud setet. Raskmetallidega reostunud pinnas ja sete pakendati ning anti üle Paldiski jäätmehoidlasse.